Kaass
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Kaass
Laaddâmnalla teâttvuârk:
Mall; myenster kissá.pdf
Printte leʹbe ruõkk maall teâttmašinan
Aunnaž:
Kartoŋ (määng euʹnnsid)
skarrjid
oll-lääi
tueʹjjstõõllâmčõõʹlmid
njõõʹđđi
Čuõpp maall mieʹldd kaazz da seeiʹb.
Piirâst kaazz euʹnnai kartoŋist da čuõpp.
Põõžžâd seeiʹb njõʹđđjin.
Piirâst kaʹsse čõõlmid (leʹbe liʹjmme tueʹjjstõõllâmčõõʹlmid), njuun, njääʹlm da ääʹbbnid.
Kaazz vuäitt še euʹnneed.
© Pirjo Lotvonen
Kyeleh
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Tuopâpuđâldâsah
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmlaž nõmmuʹvddem ärbbvueʹǩǩ
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmlaž nõmmuʹvddem ärbbvueʹǩǩ
Säʹmmlaž õuddnõõmin:
http://almanakka.helsinki.fi/fi/nimipaivat/saamelaiset-nimipaivat.html
© Heli Aikio
Määʹrj piâr
Mueʹrjjtivtt
Kieli
Mekkâl rieʹ mnnj
Kieli
Veärrlokkõs
Kieli
A-lokkõs
Kieli
Soorkõs huutt ǩeâtt
Kieli
Ǩiõđi põõssâmlokkõs
Kieli
Määnpââi lokkõs
Kieli
Saađjam muõrid
Kieli
Piiutâspriiddiǩ
Kieli
Määʹrj piâr
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Päärn nõõm õuddvueʹjj
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Päärn nõõm õuddvueʹjj
Nõmmsaǥstõõllmõš päärnaivuiʹm:
Mii lij tuu õuddnõmm?
Kaʹll seämmänõmmsa päärn lie håiddpääiǩest? (lasǩummuš)
Kaʹll jeeʹresnõmmsa päärn lie håiddpääiǩest? (lasǩummuš)
Lie-a tuʹst kääim tääiʹben, leʹbe toobdâk-a ǩeäid-ne seämmänõmmsaž oummid?
piâʹrrjest ?
sooǥǥast ?
teʹlkkrest ?
radiost, jeeʹres mediast?
Kâʹll nõõm tuʹst lie? ( 1-3)
Lij-a ǩeäʹst-ne jeäʹrrsest seämma nuʹbb leʹbe kuälmad nõmm ǥo tuʹst?
Mõin bukvain tuu õuddnõmm äʹlgg?
Äʹlgg-a ǩeän-ne håiddpäiǩǩtaaurõõzz nõmm seämma bukvain? (na mäʹht hoiʹddjeei nõõm?)
Toobdâk-a håiddpääiǩ oouǥbeäʹlnn oummid, ǩeäiʹnn nõmm äʹlgg seämma bukvain ǥu tuʹst?
piârneeǩ?
Mõõk sääʹn äʹlǥǥe seämma bukvain ǥo tuu õuddnõmm?
© Heli Aikio
Piâr da ruâttvuõtt
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Piâr da ruâttvuõtt
Laaddâmnalla teâttõõzz:
Sannõs: ns ruâttvuõttsannõs 1.pdf
Sannõs: ns ruâttvuõttsannõs 2.pdf
Plakaatt: ns muu sookk plakaatt päärnai.pdf
Plakaatt: ns ruâttvuõtt plakaatt päärnai.pdf
Ruâttvuõtt plakaatt: ns ruâttvuõtt plakaatt veeidas.pdf
Printte leʹbe ruõkk teâttmašiinan
Saǥstõõllmõš:
Keän villj tuu jään lij?i
Mii tuu eeʹjj vuäʹbb lii tuʹnne?
Tuu čieʹʒʒest lij nijdd, mii son lij tuʹnne?
Tuu kuäʹsǩest lij âʹlǧǧ. Mii son lij tuʹnne?
Måkam nõõmin kååččak tuu jieʹnn nuõrâb vueʹbb?
Moin noomáin kočoh tuu eeji puárrásub viiljâ?
Mii jieʹnnjeäʹnn lij tuʹnne?
Mii eeʹjj eʹčč lij tuʹnne?
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Sääʹm lipp-peeiʹv
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm lipp-peeiʹv
Säʹmmlain lie 12 liiptempeiʹvved:
6.2. Sääʹm meeʹrsažpeiʹvv
2.3. Lääʹddjânnam Sääʹteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv
Njuhččmannu 22.-28. peeiʹvi kõõskâst: Määʹrjpeiʹvv
Ǩieʹssmannust: Evvanpeiʹvv & Lääʹddjânnam liipp peiʹvv
Påʹrǧǧmannust: ÕM meeraikõskksaž alggmeerai peiʹvv
15.8. Sääʹm liipp priimmampeiʹvv
18.8. Sääʹmrääđ vuâđđeempeiʹvv
26.8. Ruõcc Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv
9.10. Taarr Sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv
9.11. Sääʹm parlameeʹnt (Sámi parlamenta) vuâđđeempeiʹvv
15.11. Vuõssmõs sääʹm eeʹttiǩ-kåʹddneǩ Isak Saba (Sápp Issát) šõddampeiʹvv
29.11. Elsa Laula Renberg šõddâmpeiʹvv
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
112-peiʹvv 11.2.
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
112-peiʹvv 11.2.
© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ
Isak Saba šõddâmpeiʹvv 15.11.
Arvaa kuka-kameraleikki
Lapsi & Yhteisö
Suõnnsiorr
Lapsi & Yhteisö
Sääʹm meersažpeiʹvv 6.2.
Lapsi & Yhteisö
Säʹmmla Lääʹddjânnmest
Lapsi & Yhteisö
Isak Saba šõddâmpeiʹvv 15.11.
Vuõssmõs sääʹm eeʹttiǩ-kåʹddneǩ (Sápp Issát)
Isak Saba šõõddi 15.11.1875 Uunjaarǥâst (Nesseby, Uuniemi) Vaʹrjjlest. Son leäi Taarr Jõnnteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen kuõʹhtt poodd (1906-1912). Son leäi uʹčteeʹl da ǩeeʹrjti Sääʹm sooǥǥ laaul -tiivt, kååʹtt vaʹlljõõvi säʹmmlai meersažlaullʼjen 13. sääʹmkonfereeʹnsest Årest påʹrǧǧmannust 1986. Isak Mikal (Mikkel) šõõddi Per Sabbas da Brita Aikio čiččâmpärnnsaž piârrja nuʹbben nuõrmõssân.
Suu eʹčč leäi kauppjõs, šeeʹvet-täällaž di kueʹllšiilli, tõnt piâr vueiʹti jälsted pueʹrben ǥo määng jeeʹres piârri. Mâʹŋŋlest Saba šõddâmpäiʹǩǩ lij tivvum da tõʹst lij tuejjuum vueʹss Vaʹrjjel sääʹm museo (Várjjat sámi Musea) čuäʹjtõõzz. Saba lij toobdâs jeäʹrben säʹmmlai meersažlaulli säʹnnõʹttjen, leâʹša son leäi še sääʹm uʹčteeʹl da politikkneǩ. Vuõssmõs sääʹm eeʹttiǩ-kåʹddneʹǩǩen Taarr Jõnnteeʹǧǧest eeʹjjin 1907-1912 son eeʹttkõõʹsti Ruija tuejjoummipaaʹrti.
Saba vaʹlljõõvi Jõnntegga, ǥo son oʹnnsti viikkâd õõudårra säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki prograamm, koʹst teäʹddeeš jeeʹres lââʹssen sääʹmǩiõllsaž sluuʹžbi di Bibliai vääžnaivuõđ da koʹst kaiʹbbješ õhttnaž mäddvuäʹsttemvuõiggâdvuõđid. Tõn pooddâst ǥo Saba vaaikti Taarrâst leäi toʹben võl veerǥlaž tarreempolitiikk äiʹǧǧ, koon täävtõssân leäi sääʹmǩiõl di sääʹmkulttuur jaukkummuš.
Saba jaami alggǩieʹzzest eeʹjj 1921 tåʹlǩ 46-âkksiʹžžen. Sääʹmgaʹzeâʹt Nuorttanáste õlmstõõʹtti sõrgg Saba jääʹmmem mâŋŋa mošttǩeeʹrjtõõzz, koon mieʹldd säʹmmla leʹjje mõõntam vääžnai eeʹttǩeeʹjez, kååʹtt kuõʹđi mâʹŋŋlasaspuõlvvõõǥǥi ääiʹǥže jieʹlli ääʹrb.
Ooʒʒ neeʹttest leʹbe ǩiiʹrjin Isak Saba snimldõõǥǥ leʹbe kaart. Tuʹtǩǩed tõn, mâiʹd tõʹst vuäinak?
Mättʼtõõl Sääʹm sooǥǥ laulli vuõssmõs veeʹrst.
Kuʹǩǩen tâʹvven Juuʹse vueʹlnn,
Sääʹm čiõkk, Sääʹmjânnam.
Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tueʹǩǩen,
jääuʹr špelkka jääuʹr veâlgga.
Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,
pâjjnâʹdde ââʹlm vuâstta.
Šuâlee jooǥǥ, šuuvee vääʹr,
ciägg njaarǥ ruʹvddrââʹdd
cäkkâʹtte šuârmm miâr vuâstta.
© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ