Beana ja bussá

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Beana ja bussá

Sánit luđenláhkai:
ds beana ja bussá.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

Beatnaga dadjet leat olbmo buoremus ustit ja olbmot leat geavahan beatnaga iežaset luhtte 10 000 jagi. Sámis beana lea maiddái buorre veahkki boazobargguin dasgo dat veahkeha badjeolbmo doallat ealu čoahkis ja johttimis. Maiddái bivddus beana lea buorre veahkki.

Ságastallanfáttát:
Leago dus beana dahje bussá?
Mii dan namma lea?
Makkár du beana dahje bussá lea?
Leago du beana fárus boazobargguin?
Makkár beatnagiid namaid dieđát?
Makkár bussá namaid dieđát?
Sárggo gova mas lea beana dahje bussá.
Dovddátgo lávlagiid beatnagis dahje bussás?

Lávlagat: Gusttus lea unna beatnagaš, Vielpáža luohti
Girjjit ja máidnasat: Dielku-girjjit, Olmmoš váldá beatnaga reaŋgan -máinnas, Beana ja hávga -máinnas
Speallu: Beanastallan, Davvi Girji os.

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak peenuv já kissá.pdfns piânnai da kaass.pdfds beana ja bussá.pdf

Lottit

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Lottit

Sánit luđenláhkai:
Sánit: ds lottit.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

Lottiid jienaid sáhttá fitnat guldaleamen omd. luontoportti-siidduin:
http://www.luontoportti.com/suomi/fi/linnut/

Suomen luonto-siidduin gávdno fas loddekaraoke:
http://www.suomenluonto.fi/videot/

Ságastallanfáttát:
Maid loddi bargá soajáiguin?
Mii lea reviira?
Gos lottit ásset?
Maid loddi bargá dan maŋŋá go lea monnen?
Mat moniin šaddet?
Man lottis lea iežas mánotbadji ja manin son nu lea?
Mii lottiid guhkká?
Mii lottiid skeaiká?
Moson idjaloddi jietnada?

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak lodeh.pdfds lottit.pdf

Gáttis ja jávrri alde

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Gáttis ja jávrri alde

Teavsttat luđenláhkai:
sátnelistu:ds gáttis.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

Ságastallanfáttát:
Asátgo don johka-, jávre- vai mearragáttis?
Makkár šattut gáttis šaddet?
Maid gáttis sáhttá bargat?
Oažžugo gáddái mannat okto?
Maid galgá bidjat badjelii go vuolgá jávrri ala?
Mo dálvit sáhttá jávrri alde johtit?

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak säänih riddoost.pdfns reeddast.pdfds gáttis.pdf

Meahcis

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Meahcis

Teavsttat luđenláhkai:
Meahcis-sátnelistu: ds meahcis.pdf
Beahci-sátnelistu: ds beahci.pdf
Soahki-sátnelistu: ds soahki.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

Ságastallanfáttát:
Mii lea meahcci?
Mii lea beahci?
Mii lea soahki?
Gos dat šaddet?
Masa daid sáhttá geavahit?
Makkár iešguđetlágan namahusaid dain geavahit?
Makkár oasit muorain leat? Oavssit, lasttat, báhcahat, goahccit, ruohtas, veattit?

Dihtetgo?
Beazi guolbmasa njalde giđđat ja dan goikadedje jáffoávnnasin. Guolmmas goikaduvvui, goarddestuvvui ja biđgejuvvui dan váras ráhkaduvvon áđain. Guolbmasis dahkkon jáffuid geavahedje láibumii, mállásiidda ja čoavjedálkkasin.
Nuortalaččat vušše guolmmasjáffuin suohkada, masa seaguhedje maid bohcco- dahje guolevuoja.
Soagis golggahedje giđđat máihlli, man sáhtii juhkat nie dahje das sáhtii vuoššat suohkada jus dasa lasihii jáffuid.
Bániid lávejedje buhtistit nu, ahte gáskkašedje soahkeovssiid, main lei ollu máihli.

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak meecist.pdfak peeci.pdfak suáhi.pdfns mieʹccest.pdfns pieʹcc.pdfns sueʹǩǩ.pdfds meahcis.pdfds beahci.pdfds soahki.pdf

Duoddaris

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Duoddaris

Teavsttat luđenláhkai:
sátnelistu: ds duoddaris.pdf
Čálit dahje vurke iezat dihtorii

Ságastallanfáttát:
Makkár šattut duoddaris leat?
Mii lea gáisá?
Leatgo du ruovttu lahkosis duoddarat?
Mo ferte ráhkkanit go vuolgá duoddarii?

davvisámegiella – suomi
gáisá – vuori, lumihuippuinen
skurču – rotko (pienehkö, syvä ja kapea)
gorži – putous
leakši – laakso tunturissa (soinen, laaja)
vággi – laakso tuntureiden välissä
maras – selkämaa koivikkoa kasvava
ordarádjá – puuraja
badjeeana, badjosat – ylänkö
čearru – paljakka
duottar – tunturi
várri – vaara
ávži – rotko, kuru

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak tuoddârist.pdfns tuõddrest.pdfds duoddaris.pdf

Luonddu hámit

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Luonddu hámit

Teavsttat luđenláhkai:
Luondduhámit-sánit: ds luonddu hámit.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

Girjeviŋkkat:
Luondduhámiin, sánit ja govat, gávdnojit ovdamearkka dihte girjjis Matti Morottaja: Oahpa sániid, davvisámegillii Kaisa Tapiola-Länsman. Buvttadeapmi: Sámediggi 2014.
Seamma girjjis lea maid anáraš- ja nuortalašgielat veršuvnnat. Anárašgillii Matti Morottaja: Oopâ saanijd ja nuortalašgillii Katri Fofonoff: Mattu saa´nid.

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak luándu häämih.pdfns luâđ hääʹm.pdfds luonddu hámit.pdf

Dálkesánit, geassi

Dálkesánit, geassi

Dálkesánit luđenláhkai:
Sátnelistu: ds dálkesánit geassi.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak šoŋŋâsäänih keesi.pdfns šõŋŋsääʹn ǩieʹss.pdfds dálkesánit geassi.pdf

Áimmuguovlut

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Áimmuguovlut

Gova ja sániid sáhttá luđet liŋkkas iežas atnui:
ds áimmuguovllut govva.pdf
ds áimmuguovllut sánit.pdf

Dihtego:
Beaivváš ihtá nuortin ja luoitá oarjjás. Gaskabeaivve áigge dat báitá máddin. Sámis goittotge beaivváš ii iđe skábman ollege ja fas geassit ijahis ija áigge dat báitá birra jándora.
Ovttaskas muoraid máttabealde leat eanet oavssit ja dat lea suohkadabbot go davábealde.
Sámmál šaddá buorebut geđggiid davábealde.
Giđđat muohta suddá johtilabbot máttabeale vilttiin.
Boahjenásti dahje Davvinásti šearrá alot davvin.

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak áimusundeh.pdfak sundâstem.pdfns âʹlmmvuuʹd.pdfns teäʹttmõš.pdfds áimmuguovllut govva.pdfds áimmuguovllut sánit.pdf

Kuuʹrniǩ

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Kuuʹrniǩ

Kuuʹrniǩ lea nuortalaččaid árbevirolaš borramuš, mas guolli (omd. čuovža) lea biddjojuvvon láibbi sisa ja dan galgá borrat dego suopmelaččaid kalakukko.

© Sámediggi – Samedigge -Sääʹmteʹǧǧ

ns kuuʹrniǩväʹšnn.pdf

Kuuʹrniǩ


Goikehávga

Dálkki einnosteapmi

Saamelaisen kalenterin merkkipäivät

Goikehávga

Dieđátgo?
Dolin eai lean galbma- ja jiekŋaskáhpet, gos seailluhit guliid (dahje biergguid), de dan dihte daid fertii goikadit vai dat seillošedje geasi badjel
Hávggaid goikadedje giđđat, dalle go eai lean šat nu buollašat
Goikehávgga geavahedje dolin ruhtan. Dalle go gonagas hálddašii Suomas, de goikehávggaiguin sáhtii máksit vearu gonagassii. Ovdamearkka dihte 1550-logus ovtta sápmelačča vearru lei 60 kg goikehávga jagis.

Videos oaidná, mo goikadit hávgga.
Buvttadeaddji: Kuáti-prošeakta, Sámediggi 2016

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

Koškepuško

Kåʹšǩǩnuʹǩǩeš

Goikehávga