Kyeleh
Nothing found.
Kyeleh
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak kyeleh.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân
Hervâkyeli
Tarbâšeh:
Ruánáá kartoŋk
ivnáás puáluh
skerreeh
lijme
pennâ
Raavâ:
1. Sáárgu ruánáá kartoŋkân kyele häämi já čuopâ
2. Lijme kuálán ivnáás puáluid
Merâkyeleh
Tarbâšeh:
Korrâ pááppár (čuovjis ivne)
Maaŋgâ ivnásijd laaigijd
Maaŋgå ivnásijd leđđeid (teikkâ tuopâ)
Puáluid
Pumbululo
Tekstiilliijme
Keeđgijd
Säälti
Skerreid
Náálu
Raavâ: Peivipäikkijuávkku Miessi, Iänudah 2012
Kyeliviermi
Tarbâšeh:
2 x 70 cm kukkosâš uávsi
čapis nanos ullolääigi teikkâ päädi
maaŋgâlálánijd kuolijd
skerreeh
Raavâ: Peivipäikkijuávkku Miessi, Iänudah 2012
Rissepuđâldem
Nothing found.
Rissepuđâldem
Rissetäsni
Tarbâseh
vittâ säägi
ryevdiläigi
Väljee säggin riisijd moin šaddeh jehâleh. Potkii vittâ siämmáá kukkosâš säägi já čoonâ täsnin kove myenster miäldásávt.
© Sakaste-prošeakta
Stáálu
Nothing found.
Stáálu
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Raavâ: ak stááluh.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân
Pottáákstáálu
Tarbâšâh:
oovtâ stuorrâ pottáák
mulde
pessijâšsino siemânijd
jievjâm
tuorrâmnäävli
puđâldemčoolmijd
niijbe
pastem
pahvitaldrik
Čuopâ pottáák nube keejist 1-2 seenti, ete pottáák piso ceggust.
Skuážurd nube kiäčán suulân kulmâ seenti kieŋŋâl luávhu mulde várás.
Teddil jievjâm čoođâ tuorrâmnäävli já tom kiäčán liijme. Teddil tuorrâmnäävli pottáák čoođâ.
Lijmii čoolmijd. Stellii pottáák pahvitaldrikân. Piejâ luávhun mulde já pessijâšsino siemânijd. Njuoskâd.
Muádi peeivi maŋa stáálun láá šoddâm ruánáá vuoptah.
Raavâ: Anarâškielâ kielâpiervâleh
Keđgistáálu
Nuurâ keeđgijd já putteest toid táárbu mield
Lijmii kiäđgán čoolmijd
Lijmii vuoptân seevtil teikkâ jievjâ
Raavâ: Pirjo Lotvonen Koltansaamenkielipesä Pe`sser Ivalo
© Anarâškielâ kielâpiervâleh
Tuopâpuđâldâsah
Nothing found.
Tuopâpuđâldâsah
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak tuopâpuđâldem.pdf
Raavâ: ak tuopâenâdâh.pdf
Tuopâpuásui
Tarbâseh:
puđâldemponoseh
tuoppimullo
Hammii puđâldemponosijn poccuid ruŋgo. Ele vájáldit čoorvijd já piäiná. Kiško tuoppimullost stiellâsijd já punjâttâl taid puđâldemponosij pirrâ; čuávji já seelgi sajan assaab kerdi já juolgij pirrâ asettemeb kerdi. Kyeđe tuše čuárvih, pieinis já kyepireh ullokerdittáá.
Tuopâlodeh
Tarbâseh
tuoppimullo
uávsih, riseh
Tuoppii ulloost uccâ pitáid
Lijmii luudijd čoolmijd
Loopâst lijmii lodeh uccâ ovsijd
Raavâ: Pirjo Lotvonen koltansaamenkielipesä Pe´sser Ivalo
© Pirjo Lotvonen
Ristvanhimvuotâ nuorttâlij kulttuurist
Nothing found.
Ristvanhimvuotâ nuorttâlij kulttuurist
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Infotekstâ: ak nuorttâlij ristvanhimeh.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Sämmilâš nommâadelemärbivyehi
Nothing found.
Sämmilâš nommâadelemärbivyehi
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Infotekstâ: ak sämmilas nommâ adelemärbivyehi.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân
Sämmilâš ovdânoomâin:
http://almanakka.helsinki.fi/fi/nimipaivat/saamelaiset-nimipaivat.html
Savâstâllâmfáádáh:
Kiäi ovdânoomâin suuvâ noomah eromâsávt uáinojeh?
Kiän mield puárrásumos kandâ uážui táválávt noomâs?
Kallaad pärni uážui eejis noomâ ađai šoodâi suu käimin?
Mondiet ulmuuh adelii käiminoomâid?
Lii-uv tust sämmilâš koččomnommâ?
© Heli Aikio
Váábu peerâ
A-lokkõs
Kieli
Soorkõs huutt ǩeâtt
Kieli
Ǩiõđi põõssâmlokkõs
Kieli
Määnpââi lokkõs
Kieli
Sáhháám muorâid
Kieli
Piiutâspriiddiǩ
Kieli
Vyeijimkuuhâs
Kieli
Peeivi pärni
Kieli
Kolle-Ákku
Kieli
Váábu peerâ
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Maainâs: ak váábu peerâ.pdf
Tavlustah: ak váábu tavlustah.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân
Savâstâllâmfáádáh:
Mii lii Váábu uábi nommâ? Nabâi viiljâ nommâ?
Mii Mikkâl lii Váábun?
Kii lii Váábu uárbimpeeli?
Lii-uv Irján Jovnâ-eeji nuorâb vâi puárásub viljâ?
Lii-uv Liäiná Iggá-eeni nuorâb vâi puárásub uábbi?
Kii lii Váábu iänui?
Kiän eeči lii Kaabi?
Kiän enni lii Lyeme?
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Päärni noomâ ovdâkoveh
Nothing found.
Päärni noomâ ovdâkoveh
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Tekstâ: ak tekstâ päärni noomâ ovdâkoveh.pdf
Ovdakovelisto: ak listo päärni noomâ ovdâkoveh.pdf
Savâstâllâmfáádáh: ak savâstâllâm päärni noomâ ovdâkoveh.pdf
Savâstâllâmfáádáh:
Mii lii tuu ovdânommâ? (tipšoo čáálá tavlustahhân)
Kalle siämmáánommâsâš päärni láá tipšoost? (rekinistem)
Kalle eresnommâsâš päärni tipšoost láá? (rekinistem)
Láá-uv tust kääimih ađai tuubdah-uv siämmáánommâsij ulmuid tipšo ulgguupeln?
perrust?
suuvâst?
tv:st, radiost, mediast?
Kalle noomâ tust láá? (1-3)
Lii-uv kiästnii iärrásist siämmáá nubbe teikkâ kuálmád ovdânommâ ko tust?
Moin pustuvijn tuu ovdânommâ álgá?
Álgá-uv kiännii tipšoskippáár nommâ siämmáá pustuvijn? (nabai tipšoi noomah?)
Tuubdah-uv tipšo ulgguupeln ulmuid, kiäi nommâ álgá siämmáá pustuvijn?
perruujesâneh?
Moh säänih älgih siämmáá pustuvijn ko tuu ovdânommâ?
© Heli Aikio
Nommâtutkâmuš Suomâst já Säämist
Nothing found.
Nommâtutkâmuš Suomâst já Säämist
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Infotekstâ: ak nommâtutkâmuš.pdf
Printtii teikka vuorkkii tiäturân
Sämmilâš noomâin:
Aikio, Samuli (1997). Saamelaisista nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka, s. 74-78
Gulbrand, Alhaug (1989): Personnamn i Nord-Noreg: forskningstatus og perspektiv framover. Nordlyd: Tromsø university working papers on language & linguistics 20, s. 174-181
Heikkilä, Darja (1995): Olbmoinamaid johtin sogas Anáris 1739-1757 ja 1938-1858. Ođđa Sápmelaš, s. 6-7.
Itkonen, Ilmari (1914): Inarinlappalaiset sukunimet ja suvut. Jouko: Pohjois-Pohjalaisen osakunnan kotiseutujulkaisu, s. 297-316
Itkonen, T.I. (1942): Lappalaisten vanhat henkilönimet. Lapponica (II)
Itkonen, T.I. (1984): Suomen lappalaiset vuoteen 1945. (Osa I). 2p.
Magga, Ole Henrik (1983): Samiske personnavn (moniste)
Nuorgam, Anne (2004): Saamenkielisistä nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka 2005, s. 76-77.
Rydving, Håkan (1995): Namnbyten i samisk tradition
——————– (1998): Namn och identitet i nordsamisk context
Steen, Adolf (1964): Et samisk navnesystem
© Heli Aikio
Peerâ já hyelhih
Nothing found.
Peerâ já hyelhih
Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Sänilisto: ak hyelhih sänilisto.pdf
Tavlustah: ak hyelkkitavlustah párnái.pdf
Vijđes hyelkkivuotâtavlustah: ak hyelkkimuora vijđes.pdf
Savâstâllâmfáádáh:
Kiän viljâ lii iänui?
Mii tuu eeji uábbi lii tunjin?
Tuu čeesist lii nieidâ. Mii sun lii tunjin?
Tuu kuáskist lii kandâ. Mii sun lii tunjin?
Moin noomáin kočoh tuu eeni nuorâb uábi?
Moin noomáin kočoh tuu eeji puárrásub viiljâ?
Mii eeni enni lii tunjin?
Mii eeji eeči lii tunjin?
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ