Sämikielâlijn arâšoddâdemohtâduvvâin kevttih kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ: anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já orjâlâškielâ. Peivipaaihijn fäällih sämikielâg arâšoddâdem eenikielâld sämikielâlijd párnáid. Kielâpiervâlijn pelestis uhkevuálásâš kielâ já kulttuur iäláskitteh kielâlávgumáin. Ulmen lii, ete nuuvt eenikielâlijn ko kielâpiervâlpárnáin šaddeh puátteevuođâst sämikielâ sirdeeh.

Sämikuávlu kieldâi sämikielâlijn arâšoddâdemohtâduvvâin sämikielâ já –kulttuur riggodeijee toimâ olášuttoo:

IÄNUDUV KIELDÂST: Tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Miessi, Tavesämikielâlâš kielâpiervâl Duottarnásti, ovdâškovlâ Lávvu

AANAAR KIELDÂST: Avveel tavesämikielâlâs juávkkupeerâpeivikiäčču Násti, Aanaar tavesämikielâlâš juávkkupeerâpeivikiäčču Urbi, nuorttâlâškielâ kielâpiervâleh Pe’sser já Kuuskõõzz, já anarâškielâ kielâpiervâleh Piäju, Piervâl ja Kuáti

SUÁĐIGIL KIELDÂST: Tavesämikielâlâš kielâpiervâl Biedju Vuáčust ja tavesämikielâlâš kielâpiervâl Muohtačálbmi

UCJUV KIELDÂST: Kärigâsnjaargâ sämikielâlâš peivikiäčču, Kärigâsnjaargâ tavesämikielâ kielâpiervâl, Ucjuv peivikiäju tavesämikielâlâš uásádâh Duottaraski, Ucjuv tavesämikielâ kielâpiervâl, Njuárgám tavesämikielâ kielâpiervâl

Sämmilâš arâšoddâdem jiešnäälih láá kielâ, kulttuur, ärbitiäđu, suuvâ já luándu huámášume sehe toi sirdem párnáid, vâi párnáin puádáččij noonâ sämmilâš identiteet omâsteijeeh kielâ já kulttuur sirdeeh.

Sämmilâš arâšoddâdem stivreejeh:

• Väldikodálâš arâšoddâdemvuávám (Arâšoddâdemvuávám vuáđuseh)
• Sämmilâš arâšoddâdemvuávám uásin páihálijd arâšoddâdemvuáváámijd.

Arâšoddâdemvuávám vuáđuseh stivrejeh arâšoddâdem siskáldâslâš olášuttem já kieldâi arâšoddâdemvuáváámij rähtim väldikodálávt. Vuáđusij ulmen lii ovdediđ arâšoddâdem oovtviärdásâš olášuttem ubâ enâmist. Sämmilâš arâšoddâdemvuávám tievâsmit väldikodálâš stivrim já tom avžuutteh kevttiđ pirrâ Suomâ ornejum sämikielâlâš arâšoddâdemtooimâst. Sämikielâlâš arâšoddâdemohtâduvâi  ohtâdâhkuáhtásiih vuáváámeh ráhtojeh väldikodálâš já sämmilâš arâšoddâdemvuáváám vuáđuld. Ohtâduv arâšoddâdemvuáváámist kovvejeh ohtâduv arâšoddâdem ađai kiäju, šoddâdem já máttááttâs oleslâšvuođâ vuolgâsoojijd sehe toi olášuttem aargâ šoddâdemvuáháduvvâin. Tast kovvejeh meiddei kuávlu tâi ohtâduv sierânâsjiešvuovvijd já tiäduttemijd. Meiddei sierâ palvâlushamij tärkkilistum uulmijd kirjejeh ohtâdâhkuáhtásâš vuáváámân.

Oovtâstpargo huolâtteijeigijn

Oovtâstpargo huolâtteijeigijn lii ohtâ tehálumijn aašijn sämikielâlâš arâsoddâdemist. Oovtâspargo ulmen lii, ete pargoviehâ, vanhimeh já päärni tipšomân uásálisteeh ulmuuh tiäđulávt čonnâsuveh päärni šoddâm, ovdánem já oppâm tuárjumân. Ovdil päärni kiäččukoskâvuođâ älgim uárnejeh algâttemsárnudem juo-uv päärni pääihist teikkâ kiäččusaajeest. Máhđulâš pääihist eellim lii vuossâmuš uási arâšoddâdemvuávám ađai ašvu. Päärni persovnlâš ašvu ráhtoo 1–2 mp keččin kiäju aalgâtmist. Ašvu vuáđusin lii pargovievâ merkkuumeh päärnist kiäjust já vanhimij merkkumeh pääihist. Jyehi-ivvááš toimâmvuávám  ráhtoo oovtâstpargon vanhimijguin, mon maŋa pärnikuáhtásiih arâšoddâdemvuáváámeh váldojeh vuotân já tain hámášuvá ohtâdâhkuáhtásâš arâšoddâdemvuávám, mii stivree ohtâduv jieijâs toimâm.

Arâšoddâdem ucâmusluámáttuvah kavnojeh kieldâi siijđoin, peivikiäččutoimâttuvvâin já kiäččusajeohtâduvvâin. Arâšoddâdemmáávsuh meriduvvojeh arašoddâdem äššigâsmáksulaavâ mield. Laahâ arâšoddâdem äššigâšmávsuin poođij kiävtun 1.3.2017.

Sämikielâlâš arâšoddâdem stivrejeijeeh äššikirjeh:

Arâšoddâdemvuávám vuáđuseh https://eperusteet.opintopolku.fi/#/fi/varhaiskasvatus/1266381/tiedot

Sämmilâš arâšoddâdemvuávám:
http://www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=45&Itemid=123&lang=finnish

Arâšoddâdem linjájeijeeh äššikirjeh já vuáváámeh http://www.oph.fi/saadokset_ja_ohjeet/lainsaadanto/varhaiskasvatus

Ulmeh:

• lasettiđ párnái já nuorâi jieijâs kulttuur tubdâm
• adeliđ párnáid já nuoráid máhđulâšvuođâ oommâđ ärbitiäđuid já -tááiđuid
• nanodiđ já tuárjuđ párnái já nuorâi sämikielâ ovdánem
• lasettiđ jieškote-uvlágán kulttuuraarbij kunnijâttem já áárvustanneem
• faallâđ čuosâttâhjuávkun máhđulâšvuođâid persovnlâšvuođâ maaŋgâpiälásâš oovdedmân
• stivriđ párnáid já nuorâid jieškote-uvlágánij taaiđâferimij áárvustanemân
• ovdediđ kulttuur- já taaiđâšoddâdem sämikuávlust
• sämipárnái já – nuorâi pyereesvaijeem turvim
• oovtâstpargo ovdedem páihálij já kuávlulij tuáimei koskân
• juátkiđ siärvulâšvuođâ paijeentoollâm škoovlâ já sämisiärvus koskân

Čuosâttâhjuávkku: Sämikuávlu vuálá 18-ihásiih párnááh

Mánnu tooimâ siskáldâssyergih láá: sämmilâš mainâseh, lavluuh, juáiguseh, sierah, reeisuh, ärbipurrâmâšah já kovetaaiđâ. Toimâive aalgâst ráhtojeh párnáikulttuurkuávdáá ovtâskâsčuággáseh  vuáváámeh já puoh kuulmâ sämikielâ juávhuh váldojeh vuáváámist vuotân. Tuáivuid teikâ iävtuttâsâid puáhtá toohâđ njuolgist tooimâjođetteijei. Mánnu tooimâ ruttâdeh Máttááttâs- já kulttuurministeriö, sämitigge já sämikuávlu kieldah.

Lasetiäđuh :

Tooimâjođetteijee:
Petra Biret Magga-Vars  puh. 040 732 5503
petra.magga[at]samediggi.fi

Facebook:
MÁNNU sámi mánáidkulturguovddaš/Saamelaiskäräjät