Beaivvi bárdni

Ruotâ sämmiláá Anders Fjellner (1795 – 1876) muušton čáállám mainâs vuáđuld rahtum videomainâs tast, kost sämmiliih láá puáttám.

Mainâsteijee: Kirsti Länsman
Stivrejeijee: Kauko Mustonen
Kuvvim/čuoppâm: Päivi Magga
Pyevtitteijee: Säämi máttááttáskuávdáš (2008)
Kukkodâh 2:13

Peeivi pärni-maainâs:
Tovle lâi saje, kost puoh riggoduvah kávnojii. Tobbeen oroi meiddei ohtâ nuorâ kandâ, Peeivi pärni. Huolâhánnáá puoh riggoduvâin päärnist lâi tobdo, ete sust váilu kuittâg-uv miinii. Pärni almottij iäččásis Piäiváážân, sust lii pággu vyelgiđ.

Oovtâ iiđeed sun vuolgij. Sun algâttij purjâstiđ Nuorttâtääsni kulij. Mätki lâi vaigâd, mutâ pärni ij vuálánâm. Já nuuvt sun pyevtittij jietânâsâi enâmân.

Riddoost nieidâ lâi posâdâtmin. Pärni ij lamâš kuássin uáinám maiden nuuvt muččâd. Oovtâ kejâstuvâst suoi lijkkustuin nubijdis.

Pärni háástutškuođij nieidâ fárusis já maaŋgâ keččâlem maŋa nieidâ mieđâi. Nuuvt ennuv sun-uv lâi lijkkuustum. Nieidâst lijjii kulmâ viiljâ. Sij ollejii eidu ridon uáiniđ ko uábbi vuolgij máátkán meerâ oolâ. Aalgij korrâ kišto nieidâst. Piäiváš ooinij tom já riemâi išen páárnán já suddâdij viljâžiid kulmân keđgin.

Nuorâpaarâ ollij viijmâg pááikán. Suoi uážuin párnáid já taah párnááh lijjii vuosmuuh sämmiliih.

© Sogsakk, Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak peeivi pärni.pdfns peeiʹv pärnn.pdfds beaivvi bárdni.pdf

Beaivvi bárdni