Ivnáás paccâheh

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Ivnáás paccâheh

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak paaccâhpuđâldem.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân

Paaccâhkoori
Materiaal:
1 stuorrâ paaccâh
puđâldemponos
tuopâ
tame ~ lijme

Raavâ:
Čuopâ tuopâpitáid uccen. Taam puđâldemân puáhtá pyereest kevttiđ ovdebáá tuopâpuđâldemijn pááccám pitáid. Tammii vuovâs mere tuopâpitáid pacâhân já čuopâ puđâldemponosist ”kyeddimläbži”, mon keejijd puáhtá pieijâđ paaccâh siisâ, piejâ tame ponnoos kiäčáid. Paaccâkoori puáhtá pieijâđ ovdâmerkkân juovlâmuorâ uáksán hervân.
Raavâ: Anarâškielâ kielâpiervâleh

Paaccahlodde
Amnâseh:
1 pyereest lekkâsum paaccâh
čalmeh
piäiváárääsi siemâneh

Lijmii plastikčoolmijd já njunen piäiváárääsi siemân
Raavâ: Nuorttâlâškielâpiervâl Pe´sser

Ivnáás paaccâheh/Paaccahkuosâ
Mááláá paccâhijd eres ivnijgijn. Lijmee lávulâhhân
Raavâ: Nuorttâlâškielâpiervâl Pe´sser

© Pirjo Lotvonen

ak paaccâhpuđâldem.pdfns paaccâǩtueʹjjstõõllmõõžž.pdf

Tyeppejum juovlâmuorâheervah

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Tyeppejum juovlâmuorâheervah

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Raavâ: ak tyeppejum juovlâmuorâheervah.pdf
Printii teikkâ vuorkkii tiäturân

Tyeppejum juovlâmuorâheervah
Tarbâšeh:
pippârkákkuvuormah
kárttudum ullo (eres ivnásiih)
pecisaibâ
čääci
vijđes litte
Tyeppejum täsnikovos já váimu. Iššeen kevttum pippârkákkuvuormâid.

Raavâ:
Liäšku lieggâ čääsi vijđes liitán. Lasseet čáácán valjeest pecisaaibâ.
Stellii tuoppimulo pippârkákkuvuormâ siisâ. Lasseet lieggâ saibâčääsi ulo oolâ já teedi ulo aalgâst várugávt já ruvvii talle korrâsubbooht. Ruvvii já teedi tyeje tassaaš ko ullo lii tuopânâššâm lavvâ. Puávtáh jurgâliđ tyeje nubijkulij já tuoppiđ tom meid nubepeln. Puávtáh loopâst väldiđ tyeje meddâl pippârkákkuvuormâ siste já tuoppiđ tom meid vuormâttáá.
Loopâst toidel tyeje vuáruluvâi kume já kolmâ čääsist vâi tot tuopânâš vala eenâb. Siämmást vuálgá meddâl paijeelmiärásâš saibâčääsi. Tipte tyeje kuškâđ já kiddii ullolääigi main tyeji heŋgâstuvvoo juovlâmuorân.
Oonâ: njuoskâtuoppimpargoin puávtáh skođâstiđ puđâldempeevdi pasâttâssehháin. Teippii seehah kiddâ piävdán vâi pevdi ij kierdâ lahtâvuođâst.

Raavâ: AMKP

© Aura Pieski Ns. Raija Lehtola

ak tyeppejum juovlâmuorâheervah.pdfds duhppejuvvon juovlačiŋat.pdf

Čiiŋah

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Čiiŋah

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Raavâ: ak šišnečiiŋah.pdf
Printtii teikkâ luođđii tiäturân

Cimccâhpäddi šišneest
Ponnojum šišnekorccâ, moos láá cuggâm lasâcimccâhijd.
Tarbâseh:
stuorrâ ivnááš lasâcimccâheh
šišne
skerreeh

Raavâ:

Ucebeh párnááh:
Čuopâ šišneest kuhes kezis stiellâsijd.
Ucebeh párnááh pyehtih cuggâđ cimccâhijd taaid paddijd.

Stuárráábeh párnááh:
Stuárráábeh párnááh pyehtih puunnjâđ vistig šišnekoorcâ, moos cogeh cimccâhijd.

Čuopâ kyehtisuorâg šišnestiellâs já puunjâ tast koorcâ.
Poonnum korccâ valmâštuvvoo kieđâiguin tienuuvt, ete stiellâsáid adeluvvoo ponnjoos vâi toh ovtâstuveh oovtâ korccân.
Puunjâ kuohtuid stiellâsijd siämmáá kulen.
Kiddii huámášume toos, ete šišne cuozzâpele ij puáđi uáinusân.

Čevepäddi. Šišnepäddi ij lah poonnum.
Jis šišne lii asalâš teikâ koodâs, puávtáh lahtâdiđ tom váhá ko puunjah.
Cuugâ cimccâhijd valmâš koorcân.
Cimccâhpaddijguin puáhtá rähtiđ jo-uv kietleppriggeid, čevečiiŋâid teikâ heervâid. Tyeji suápá pyereest om. enijpeeiviskeŋkkân.

Raavâ: AMKP

Kyelinähkiciŋŋâ
Tarbâšeh
2 kyelinähkipäädi
1 ivnáás teikkâ ivnettes cimccah

Raavâ:
Čoonâ kyelinähkipaadij nube keejijd kiddâ. Adde päärni toollâđ päädi keejist kiddâ já juurât paadijd sierrâ sundijd. Ko ponnjoos lii tuárvi te toola jiejâd keejist kiddâ já addel päärni čolgâttiđ jieijâs keeji – päddi ponnjoo čiŋŋân. Cuugâ päädi keejijd cimccah čoođâ te uážuh čovgâmpäädi.

Raavâ: Anarâškielâ kielâpiervâleh

© Aura Pieski, Anarâškielâ kielâpiervâleh

ak šišnečiiŋah.pdfns šeʹšnnhieʹrvv.pdfds sistečiŋat.pdf

Čuojânâsah

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Čuojânâsah

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak čuojânâsah.pdf

Koveh:
Poccuu kyeppirčuojânâsah
Tyeppejum ritmâmaneh

Poccuu kyeppirčuojânâsah
Vuošâ poccuu kyepirijd nuuvt, ete täävtih luovâneh pyereest. Putteest já luovvii koozâid.
Kuškii kyepirijd já räähti meetaalpooráin raaigijd.
Čoonâ oohtân kyehti koozâ.

Tyeppejum ritmâmaneh
Tarbâšeh:
Kuárus stuorrâ suklaamane lastikuási/ kuárus taalhâsrasijâš/ kuárus meetaalrasijâš tet.
ullo
pecisaibâ
čääci
maaisâ siemâneh/ kyermis merâsältti/ páápuh tet.
vijđes litte

Raavâ:
Toidel já kuškii rasijáá. Lasseet rasijâžân váhá siemânijd, merâsäälti teikâ koške páávuid. Pyehtivetteđ oovtâst párnáiguin iskâđ já kuldâliđ, mon ennuv siemânijd kannat pieijâđ já mast šaddâ puoh hitruumos jienâ.
Liäšku lieggâ čääsi vijđes liitán. Lasseet čáácán valjeest pecisaaibâ.
Punjâttâl tuoppimulo rasijáá oolâ. Njuoskâd tyeje lieggâ saibâčääsist.
Tuoppii tyeje kieđâi kooskâst ruvviimáin tassaaš ko ullo lii tuopânâššâm lavvâ rasijáá pirrâ. Vâi tuoppim ličij älkkeeb, puávtáh pieijâđ tyeje nylon sukkápuuvsâi siisâ.

© Pirjo Lotvonen

ak čuojânâsah.pdfds čuojanasat.pdf

Suormâivnepoccuuh

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Suormâivnepoccuuh

Luođđimnáál tiätuvuárháh
Ravvuuh:ak suormâivnepoccuuh.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii ravvuid tiäturân

Suormâivnepoccuuh
Tarbâseh:
suormâivneh
pááppár teikkâ käägis

Lebbii iivne keemân, ele ivnii peelgi.
Teddil keemâ pápárân teikkâ kággái.
Mááláá poccui uáivi já čoorvijd.

Puásuikorttâ
Tarbâšeh:
pááppár
suormâivneh
čapis tussi

1. Puánjust čuijooh maalân.
2. Teedi ivnesuormâ koortân já räähti poccui roopâ
3. Puánjust čeelhišm maalân já teedi toin poccui uáivi
4. Tipte kuškâđ
5. Sáárgu teikkâ mááláá poccui juolgijd, čoorvijd já čoolmijd

Raavâ: Pirjo Lotvonen, Ivalon Koltansaamen kielipesä Pe’sser

© Pirjo Lotvonen

ak suormâivnepoccuuh.pdfns suõrmmeuʹnn puõccu.pdfds suorbmaivdnebohccot.pdf

Kissá

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Kissá

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Myenster: myenster kissá.pdf
Printii teikkâ vuorkkii myenster tiäturân

Tarbâšah:
kartoŋk (maaŋgâ ivnásijd)
skerreid
ullolääigi
puđâldemčoolmijd
njađđee

Čuopâ myensterist kisá já seeibi.
Sáárgu kisá ivnáás kartoŋkân já čuopâ.
Kiddii seeibi njađđein.
Sáárgu kisán čoolmijd (teikkâ lijmii puđâldemčoolmijd), njune, njäälmi já njävilijd.
Kisá puáhtá meiddei mááláđ teikkâ ivniđ.

© Pirjo Lotvonen

ds bussa.pdfmyenster kissá.pdf

Kyeleh

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Kyeleh

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak kyeleh.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân

Hervâkyeli
Tarbâšeh:
Ruánáá kartoŋk
ivnáás puáluh
skerreeh
lijme
pennâ

Raavâ:
1. Sáárgu ruánáá kartoŋkân kyele häämi já čuopâ
2. Lijme kuálán ivnáás puáluid

Merâkyeleh
Tarbâšeh:
Korrâ pááppár (čuovjis ivne)
Maaŋgâ ivnásijd laaigijd
Maaŋgå ivnásijd leđđeid (teikkâ tuopâ)
Puáluid
Pumbululo
Tekstiilliijme
Keeđgijd
Säälti
Skerreid
Náálu

Raavâ: Peivipäikkijuávkku Miessi, Iänudah 2012

Kyeliviermi
Tarbâšeh:
2 x 70 cm kukkosâš uávsi
čapis nanos ullolääigi teikkâ päädi
maaŋgâlálánijd kuolijd
skerreeh

Raavâ: Peivipäikkijuávkku Miessi, Iänudah 2012

ak kyeleh.pdfds guolit.pdf

Tuopâpuđâldâsah

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Tuopâpuđâldâsah

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Ravvuuh: ak tuopâpuđâldem.pdf
Raavâ: ak tuopâenâdâh.pdf

Tuopâpuásui
Tarbâseh:
puđâldemponoseh
tuoppimullo

Hammii puđâldemponosijn poccuid ruŋgo. Ele vájáldit čoorvijd já piäiná. Kiško tuoppimullost stiellâsijd já punjâttâl taid puđâldemponosij pirrâ; čuávji já seelgi sajan assaab kerdi já juolgij pirrâ asettemeb kerdi. Kyeđe tuše čuárvih, pieinis já kyepireh ullokerdittáá.

Tuopâlodeh
Tarbâseh
tuoppimullo
uávsih, riseh

Tuoppii ulloost uccâ pitáid
Lijmii luudijd čoolmijd
Loopâst lijmii lodeh uccâ ovsijd

Raavâ: Pirjo Lotvonen koltansaamenkielipesä Pe´sser Ivalo

© Pirjo Lotvonen

ak tuopâpuđâldem.pdfak tuopâenâdâh.pdfds duohpeeallit.pdf

Sämmilâš nommâadelemärbivyehi

Ervid kii-kamerasierâ

Ka´dre´l

Suonâsierâ

Säämi aalmugpeivi 6.2.

Sämmiliih Suomâst

Sämmilâš nommâadelemärbivyehi

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Infotekstâ: ak sämmilas nommâ adelemärbivyehi.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân

Sämmilâš ovdânoomâin:
http://almanakka.helsinki.fi/fi/nimipaivat/saamelaiset-nimipaivat.html

Savâstâllâmfáádáh:
Kiäi ovdânoomâin suuvâ noomah eromâsávt uáinojeh?
Kiän mield puárrásumos kandâ uážui táválávt noomâs?
Kallaad pärni uážui eejis noomâ ađai šoodâi suu käimin?
Mondiet ulmuuh adelii käiminoomâid?
Lii-uv tust sämmilâš koččomnommâ?

© Heli Aikio

ak sämmilas nommâadelemärbivyehi.pdfns säʹmmlaž nõmmuʹvddem ärbbvueʹǩǩ.pdfds sápmelaš nammaaddinárbevierut.pdfsu saamelainen nimenantoperinne.pdf

Váábu peerâ

Váábu peerâ

Luođđimnáál tiätuvuárháh:
Maainâs: ak váábu peerâ.pdf
Tavlustah: ak váábu tavlustah.pdf
Printtii teikkâ vuorkkii tiäturân

Savâstâllâmfáádáh:
Mii lii Váábu uábi nommâ? Nabâi viiljâ nommâ?
Mii Mikkâl lii Váábun?
Kii lii Váábu uárbimpeeli?
Lii-uv Irján Jovnâ-eeji nuorâb vâi puárásub viljâ?
Lii-uv Liäiná Iggá-eeni nuorâb vâi puárásub uábbi?
Kii lii Váábu iänui?
Kiän eeči lii Kaabi?
Kiän enni lii Lyeme?

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak váábu peerâ.pdfak váábu tavlustah.pdfns määʹrj piâr.pdfds máret bearaš.pdfds máreha sohkatabealla.pdf