Nimitutkimus Suomessa ja Saamenmaalla

Nothing found.

Nimitutkimus Suomessa ja Saamenmaalla

Saamelaisista nimistä:
Aikio, Samuli (1997). Saamelaisista nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka, s. 74-78
Gulbrand, Alhaug (1989): Personnamn i Nord-Noreg: forskningstatus og perspektiv framover. Nordlyd: Tromsø university working papers on language & linguistics 20, s. 174-181
Heikkilä, Darja (1995): Olbmoinamaid johtin sogas Anáris 1739-1757 ja 1938-1858. Ođđa Sápmelaš, s. 6-7.
Itkonen, Ilmari (1914): Inarinlappalaiset sukunimet ja suvut. Jouko: Pohjois-Pohjalaisen osakunnan kotiseutujulkaisu, s. 297-316
Itkonen, T.I. (1942): Lappalaisten vanhat henkilönimet. Lapponica (II)
Itkonen, T.I. (1984): Suomen lappalaiset vuoteen 1945. (Osa I). 2p.
Magga, Ole Henrik (1983): Samiske personnavn (moniste)
Nuorgam, Anne (2004): Saamenkielisistä nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka 2005, s. 76-77.
Rydving, Håkan (1995): Namnbyten i samisk tradition
———(1998): Namn och identitet i nordsamisk context
Steen, Adolf (1964): Et samisk navnesystem

© Heli Aikio

ak nommâtutkâmuš.pdfds nammadutkamuš.pdf

Bearaš ja fuolkkit

Nothing found.

Bearaš ja fuolkkit

Teavsttat luđenláhkai:
Sátnelistu: ds fuolkkit sátnelistu.pdf
Tabealla: ds fuolkevuohta tabealla mánáid.pdf
Viiddes sohkamuorra: ds sohkamuorra viiddes.pdf

Ságastallanfáttát:
Gean viellja lea eanu?
Mii du áhči oabbá lea dutnje?
Du čeazis lea nieida. Mii son lea dutnje?
Du goaskkis lea gándá. Mii son lea dutnje?
Mainna namahusain gohčodat du eatni nuorát oappá?
Mainna namahusain gohčodat du áhči boarrásut vielja?
Mii lea eatni eadni dutnje?
Mii lea áhči áhčči dutnje?

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak hyelkkitavlustah párnái.pdfak hyelkkimuora vijđes.pdfak hyelhih sänilisto.pdfns muu sookk plakaatt päärnai.pdfns ruâttvuõtt plakaatt päärnai.pdfns ruâttvuõtt plakaatt veeidas.pdfns ruâttvuõttsannõs 1.pdfns ruâttvuõttsannõs 2.pdfds fuolkevuohta tabealla mánáid.pdfds sohkamuorra viiddes.pdfds fuolkkit sátnelistu.pdf

Sohkaspeallu

Nothing found.

Sohkaspeallu

Sohkaspeallu sisdoallá speallanlávddi, speallan boaluid, gažaldatgoarttaid, dávvirgoarttaid ja njuolggadusaid.
Dárbbašat dáid lassin birccu vai sáhtát speallat spealu
Speallu lea dárkkuhuvvon badjel 5 jahkásaččaide
Sohkaspealu gráfalaš hápmi: Tytti Bräysy, Paarma Design

Spealu sisdoallu
Sápmi-speallanlávdi
Bircu
9 speallanboalu, www.kuati.fi-mánát
12 gálvvu
52 gažaldatgoartta
njuolggadusat

Printenráva:
Speallanlávdi: Printe speallanlávddi 160 % sturrosažžan válljemiin printerásahusain sturrodahkan 160 % ja plakáhtaprintema. Plakáhtačáliheapmi čáliha maid A4-sturrosaš báhpáriiguin doarvái stuorra speallanlávddi. Buot gielaide oktasaš čuvvosa namma: pelilauta.pdf
Speallanboalut: Printe boaluid nu, ahte bábir lea ceaggut (ceakkoásahusa galgá válljet printeris). Buot gielaide oktasaš čuvvosa namma: pelinappulat.pdf
Njuolggadusat: Vállje rivttes giela ja printe dábálaččat. Davvisámegielat čuvvosa namma: ds njuolggadusat.pdf
Gažaldatgoarttat: Vállje printenásahusain dakkár ásahusa, ahte ii printe báhpára goappatge beallái. Go printet gažaldatgoarttaid, de liimme suohpanhearvva gažaldatgoarttaid nuppe beallái ja teavsta nuppe beallái. Dalle gažaldagaid teavsttat eai oidno čađa. Davvisámegielat čuvvosa namma: ds gažaldatgoarttat.pdf
Gálvogoarttat: Printe maiddái gálvogoarttaid báhpára goappatge beallái. Hearvasuohpan boahtá nuppe beallái ja gálvvu govva fas nuppe beallái. Čuvvosa namma: Buot gielaide oktasaš čuvvosa namma: esinekortit.pdf

Nana spealu oaččot jus lamineret speallan-, gažaldat- ja gálvogoarttaid. Speallanlávddi ala sáhttá liimmet liimmaplástihka (sg. kontaktimuovi).

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

pelilauta.pdfpelinappulat.pdfesinekortit.pdfkysymysten tausta.pdfak njuolgâdusâh.pdfak koččâmâšah.pdfns vuâkkõõzz.pdfns kõõččmõš.pdfds njuolggadusat.pdfds gažaldatgoarttat.pdf

Suopmelaš kaleandara ávvubeaivvit

Nothing found.

Suopmelaš kaleandara ávvubeaivvit

Teavsttat luđenláhkai:
Infoteaksta: ds suopmelaš kaleandara ávvubeaivvit.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak syemmilâš kalender juhlepeeivih.pdfds suopmelaš kaleandara ávvubeaivvit.pdfsu suomalaisen kalenterin juhlapäivät.pdf

Sámi leavgabeaivvit

Nothing found.

Sámi leavgabeaivvit

Luđe liŋkkas
ds sámi leavgabeaivvit.pdf
iežat atnui Sámi leavgabeaivvit -infoteavstta.

 

Sápmelaččain lea 12 leavgabeaivvit:

6.2. Sámi álbmotbeaivi
2.3. Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi
Njukčamánu 22.-28 beivviid gaskkas: Márjjábeaivi
Geassimánus: Jonssotbeaivi & Suoma leavgga beaivi
9.8. ON álbmogiidgaskasaš eamiálbmogiid beaivi
15.8. Sámi leavgga dohkkedanbeaivi
18.8. Sámiráđi vuođđudanbeaivi
26.8. Ruoŧa Sámedikki vuođđudanbeaivi
9.10. Norgga Sámedikki vuođđudanbeaivi
9.11. Sámi Parlameantta vuođđudunbeaivi
15.11. Vuosttas Sámi riikkabeaiveolbmá Isak Saba (Sápp Issát) riegádanbeaivi
29.11. Elsa Laula Renbergin riegádanbeaivvi

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak säämi liputtempeeivih.pdfns sääʹm lipp-peeiʹv.pdfds sámi leavgabeaivvit.pdfsu saamelaisten liputuspäivät.pdf

112-beaivi 11.2.

Nothing found.

112-beaivi 11.2.

Teavsttat luđenláhkai:
Infoteaksta 112-beaivvis: ds 112 beaivi.pdf
Sánit 112-beaivvis: ds dorvvolašvuohta.pdf

112-beaivi, ruovttusiidu: http://www.112-paiva.fi/

Ságastallanfáttát:
Go jođát seavdnjadasas geaidnoravddas, de mo don oidnošit buorebut biilavuddjiide?
Go vuoját duolbmansihkkeliin, de mo sáhtašit buoridit vuodjindorvvolašvuođa?
Go čohkkát biillas, de mo buoridat iežat dorvvolašvuođa?
Naba fatnasis, mo doppe galgá buoridit iežas dorvvolašvuođa?
Mo buoridivččet ruovttu buollindorvvolašvuođa?
Leago din geahčen buolliváruheaddji? Naba jáffočáskadeaddji dahje čáskadangovččas?
Leatgo goassige fitnan buollinčáskadanstašuvnnas?
Man ivdnásaš buollinčáskadanbiila lea?
Makkár biergasat buollinčáskadanbiilla leat?
Makkár jietna buollinčáskadanbiillas lea?
Makkár biktasaš buollinčáskadanalbmáin leat?
Mon ivdnásaš lea bolesbiila? Makkár biktasat bolesiin leat?
Makkár jietna lea bolesbiillas? Naba man ivdnásaš čuovggat bolesbiillas leat?
Maid boles bargá? Man dihte boles muhtimin bisseha biillavuddjiid?
Makkár ambulánsa lea olggosoaidnit?
Mas diehtá, ahte ambulánssas lea hoahpu ja ahte biillas lea buohcci fárus?
Makkár biktasat leat ambulánsa vuoddjis ja divššáriin?
Jus ruovttus šattašii buollin, man ii sáhte ieš čáskadit, de maid galggašii vuosttasin dahkat ja gosa galggašii riŋget?
Dalle jus lea heahtedilli, de virgeolbmot váruhit olbmuid almmolaš várramearkkain ja várradieđáhusain. Virgeolbmot testejit váruhanortnega juohke mánus. Leatgo goassige gullan dahje oaidnán dákkár várramearkkaid dahje váruhusa?

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak 112 peivi.pdfak torvolâsvuotâ.pdfds 112 beaivi.pdfds dorvvolašvuohta.pdfns 112 peiʹvv.pdf

Márjjábeaivi

Nothing found.

Márjjábeaivi

Teavsttat luđenláhkai:
Infoteaksta: ds márjjábeaivi.pdf
Printe dahje vurke dihtorii

Ságastallanfáttát:
Váldde čielgasa Márjjábeaivvi árbevieruin du ássanguovllus (jeara ovdamearkka dihte vánhemiin dahje ádjás/áhkus): Mo du guovllu olbmot lea basuhan Márjjábeaivvi?
Leatgo goassige leamaš Márjjábeaivvi márkaniin?
Leatgo goassige leamaš Márjjábeaivvi girkus?
Makkár Márjjábeaivvi márkaniid don doalašit?

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak máárjápeivi.pdfns määʹrjpeiʹvv.pdfds márjjábeaivi.pdf

Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi 2.3.

Nothing found.

Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi 2.3.

Teavsttat luđeláhkai:

Infotekstâ: ds suoma sámedikki vuođđudanbeaivi.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

Ruovttusiidu: https://www.samediggi.fi/?lang=dav

Ságastallanfáttát:
Oza gárttás daid gielddaid, mat gullet Sámeguvlui. Man gielddas don ásat? (Juos it ása Sámeguovllus, de man gielddas du váhnemat/máttarváhnemat leat eret?)
Maid sámegielaid Suomas hállet? Maid gielaid Sámedikki čoahkkimiin geavahit?
Gii lea Sámedikki dáláš ságadoalli? Oza su gova. Maid háliidivččet jearrat Sámedikki ságadoallis?
Sámediggi doaibmá Sámi kulturguovddáš Sajosis Anáris. Leatgo goassige fitnan Sajosis?

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak suomâ sämitige vuáđudempeivi.pdfns lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧ vuâđđeempeiʹvv.pdfds suoma sámedikki vuođđudanbeaivi.pdf

Vahkubeaivvit ja mánotbajit

Nothing found.

Vahkubeaivvit ja mánotbajit

Luđe iezat atnui manotbajiid:
Mánotbajit: ds mánotbajit.pdf
Vahkubeaivvit: ds vahkubeaivvit ivnnit.pdf

Mánotbajit suomagillii:

ođđajagimánnu
uudenvuodenkuu

guovvamánnu
lumikuu (sáni duogáš lea skandinávalaš sáni göje dahje muhtinlágan muohta )

njukčamánnu
joutsenkuu

cuoŋománnu
hankikuu

miessemánnu
vasakuu

geassemánnu
kesäkuu (kesä = kesanto = bealdu)

suoidnemánnu
heinäkuu (ládju)

borgemánnu
purkakuu dahje karvanluontikuu

čakčamánnu
syyskuu (čakčamánnu)

golggotmánnu dahje ragatmánnu
rykimäkuu

skábmánnu
kaamoskuu

juovlamánnu
joulukuu

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak ohopeeivij ivneh.pdfak mánuppajeh.pdfns neäʹttepeeiʹv.pdfns määnpââʹj.pdfds vahkubeaivvit ivnnit.pdfds mánotbajit.pdf

Sámegielat

Sámegielat

ČálliidLágádus Norggas lea čohkken sámegielain suopmangárttá. Liŋkka bokte beassá guldalit sierra sámegielaid.
Liŋka: http://www.calliidlagadus.org/web/?suopmanat

Sierra sámegielat:
Máttasámegiella dahje lullisámegiella
Ubmisámegiella
Biŧonsámegiella
Julevsámegiella
Davvisámegiella
Anárašgiella
Nuortalašgiella
Áhkkilsámegiella (jávkan, maŋimuš hálli jámii 2003:s)
Gielddasámegiella
Darjjesámegiella

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ