Sápmelaš kalendera mearkkabeaivvit

Nothing found.

Sápmelaš kalendera mearkkabeaivvit

Teaksta luđenláhkai:

ds_sapmelas_kalender_mearkabeaivvit.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

Gáldut:

Anarâš kalender 1996 & 2013 (čohkken Heli Aikio & Ilmari Mattus)
Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnásat, sátnevádjasat, árvadusat ja diiddat 2001 (Káren Elle Gaup)

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ak merkkâpeeivihds sápmelaš kalendera mearkkabeaivvit

Eallibearrašat

Nothing found.

Eallibearrašat

Teavsttat luđenláhkai:

ds_eallibearas.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

Ságastallanfáttát:

Man ealli mánná lea gálvi?
Mii elliid lea vuoksá? Leago dat njiŋŋelas vai varris?
Mo galgá gohčodit beatnaga máná?
Mii lea sarvá ja álddu máná namahus?
Mon ealli mánná lea láppis?
Mii lea ciiku?
Mo gohčodit varris gáicca?

© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ

ak elleepeerâds eallibearasns jiõlljipiâr

Sámi dáidda

Nothing found.

Saamelainen taide

Teavsttat luđenláhkai:

Infoteaksta: DS Sámi dáidda
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

Dáidda ja dáiddár leat sápmelaččaide ođđa doahpagat. Nu gohčoduvvon sieiva dáidda ii ovdal lean. Olbmot áddejedje čábbodaga ja práktihkalašvuođa nu, ahte dat gulle oktii. Árbevirolaš sámi duodji lea das buorre ovdamearka.

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

SU Saamelainen taideDS Sámi dáiddaAK Sämmilâš taaiđâNS Säʹmmlaž čeäʹppõs

Njuikkuheapmi

Nothing found.

Njuikkuheapmi

Sátnelisttut luđenláhkai:

Sátnelistu: “ds_cuoldin ja njuikkuhansánit.pdf”
Čálit dahje vurke iežat dihtorii

Dihtetgo?

Ovdal sápmelaččat leat čuoldán buot báttiid ja čatnosiid, maid sii leat dárbbašan.
Čoalddadujiid, dego ovdamearkka dihte vuoddagiid, bárggežiid, báttiid ja boahkániid geavahit, biktasiidda, gietkamiidda ja eará atnui maiddái dego guoddin- ja čatnanbáddin.
Njuikkuheapmi lea dat go gođđá vuoiga dahje njuolgga. Ovdamearkka dihte adievdduid árgavuoddagat leat gođđojuvvon njuolgga.

cuoldda

njuikun
Govva: Aura Pieski

Dát gođus lea rájus beavddi alde vuordimin, ahte gii nu álgá duddjot.

bargideapmi

bargideapmi
Govva: Maiju Saijets

Čuoldimis fas gođđojuvvo govus čuovvovaš govas oaidná. Dies šaddet čáppa almmáiolbmo vuoddagat. Govas oidnojit maiddái geahpa ja láiggit dahjege čuožžamat.

bargideapmi

cuoldda
Govva: Sakaste
ak Čyeldim já njuškottemak Čyeldim já njuškottem 2.pdfds Čuoldin- ja njuikkuhansánitns Raabblin koozzmöš

Paliskunnat

Nothing found.

Paliskunnat

Tiesitkö:

  • Poronhoitoalue on laissa määritelty alue, jossa harjoitetaan poronhoitoa
  • Poronhoitoalueeseen kuuluu koko Lappi lukuunottamatta Kemin, Tornion ja Keminmaan alueita. Lisäksi suurin osa Oulun alueesta kuuluu poronhoitoalueeseen
  • Vuonna 1898 valtio velvoitti poronomistajat perustamaan maantieteellisin rajoin määritellyt paliskunnat eli palkiset. Jokainen poronomistaja kuuluu yhteen palkiseen ja maksaa sille vuosimaksua poromääränsä mukaan
  • Poronhoitolaki määrittelee poronhoitajan oikeudet ja velvollisuudet omassa palkisessaan
  • Jokaisella paliskunnalla on oma poroisäntä, joka johtaa paliskuntaa. Hänen lisäkseen hallintoryhmään kuuluvat varaporoisäntä, rahastonhoitaja ja hallitus, johon kuuluu neljä jäsentä
  • Jokainen paliskunta kuuluu Paliskuntain yhdistykseen, joka ohjaa ja neuvoo paliskuntia, poronhoitajia ja kansalaisia
  • Suomessa on yhteensä 56 paliskuntaa ja näistä 13 sijaitsee saamelaisalueella
  • Suomen saamelaisalueen paliskunnat:
    • Paistunturi
    • Kaldoaivi
    • Näätämö
    • Muddusjävri
    • Vätsäri
    • Paatsjoki
    • Ivalo
    • Hammastunturi
    • Sallivaara
    • Muotkatunturi
    • Näkkälä
    • Käsivarsi
    • Lappi

Palgâseh.pdfBálgosat.pdf

Muohta- ja jiekŋasánit

Nothing found.

Muohta- ja jiekŋasánit

Liŋkkas sáhttá luđet muohta- ja jiekŋasániid:
Davvisámegillii: ds muohta- ja jiekŋasánit.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii

© Sámediggi – Sämitigge – Sää´mte´ǧǧ

ns muõtt- da jiõŋŋsääʹn.pdfak muotâ- já jieŋâsäänih.pdfds muohta- ja jiekŋasánit.pdf

Dálkki einnosteapmi

Nothing found.

Dálkki einnosteapmi

Hávgga vuoivasis sáhttá einnostit
Hávgga vuoivvas govvida geasi lávttasvuođa. Jos vuoivvas lea gassat, de arvá ollu ja jus lea seaggi, de lea goikegeassi. Jos ovddageažes lea gassa suotna ja maŋŋegeahči lea seaggi, de álgogeasi leat arvvit ja loahppageasi goikkádagat.

 

Erkkebeaivvi dálkemearkkat
Erkkebeaivi lea dehálaš mearkabeaivi. Ođđa Erkkebeaivi miessemánu 18. beaivi. Lávejit dadjat, ahte jus Erke boahtá dorkkain, de Urbán fas boahtá báiddiin, dahje nuppe beliid. Urbán lea miessemánu 25. beaivve. Báidi dárkkuha dás liegga dálkkiid ja dorka čoaskimiid. Lávejit dadjat maiddái, ahte mo lea Erkkebeaivvi dálki, de dakkárin bistá aŋkke vahku.
Boares Erkkebeaivi lea miessemánu 30. beaivi.

 

Dálkemearkkat
Jus čuonji oidno válborbeaivve, de ii dálvi šat guhká bistte.
Jus suovva manná vuollegasas, de šaddá neavrresdálki.
Jus bajándálki mánná davás, de čoaskkeda. Dát seamma diida manná maiddái ná: Jus baján čeargugoahtá oarjjil ja manná nuorttas, dalle šaddet čoaska dálkkit.

Gáldut: Matti Morottaja, Káren Elle Gaup, Girjjo-Gárjjo

© ds. Maiju Saijets, ak. Matti Morottaja, ns. Raija Lehtola


Lássačiŋat silkebáhpáris

Nothing found.

Lássačiŋat silkebáhpáris

Rávvagiid luđen:
lasilehti.pdf
lasilintu.pdf
lasisieni.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii.

© Pirjo Lotvonen

ak silkkelasâheervah.pdfds silkelássačiŋat.pdflasilehti.pdflasisieni.pdflasilintu.pdf

Dávvirmuitospeallu

Nothing found.

Dávvirmuitospeallu

Rávvagat:
Vállje dihto fáttáide gulli dávviriid (5-10)
Mana čađa dávviriid namahusaid
Bija liinni dávviriid ala
Váldde ovtta dávvira eret nu, ahte mánát eai oainne man don válddát
Čájet dávviriid nu, ahte válddát liinni eret dan alde
Jeara mánáin, ahte mii dávviriid váilu?
© Aura Pieski