Rissebuđaldeapmi
Nothing found.
Rissebuđaldeapmi
Rávvagiid luđen:
Raba ds rissebuđaldeapmi.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii.
© Sakaste-prošeakta
Stállu
Nothing found.
Stállu
Materiálaid luđen:
Raba ds stálut.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii.
© Anarâškielâ kielâpiervâleh
Duohpeeallit
Nothing found.
Duohpeeallit
Rávvagiid luđen:
ds duohpeeallit.pdf
Čálit dahje vurke dihtorii.
© Pirjo Lotvonen
Nuortalaččaid ristvánhenkultuvra
Nothing found.
Nuortalaččaid ristvánhenkultuvra
Luđe liŋkkas dahje vurke dihtorii infoteavstta nuortalaččaid ristvánhenárbevierus.
ds nuortasámiid ristvánhemat.pdf
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Sápmelaš nammaaddinárbevierru
Nothing found.
Sápmelaš nammaaddinárbevierru
Teaksta luđenváras:
Infoteaksta: ds sápmelaš nammaaddinárbevierut.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii
Sápmelaš ovdanamain čállá Helsset universitehta:
http://almanakka.helsinki.fi/fi/nimipaivat/saamelaiset-nimipaivat.html
Ságastallanfáttát:
Geaid ovdanamain soga namat earenoamážit oidnojit?
Gean mielde boarrásamos gánda oaččui dábálaččat namas?
Gallát bárdni oaččui áhčis nama dahje šattai áhčis gáibmin?
Man dihte olbmot adde gáibmenamaid?
Leago dus sápmelaš gohčodannamma?
© Heli Aikio
Máreha bearaš
A-lokkõs
Kieli
Soorkõs huutt ǩeâtt
Kieli
Gieđaidbassanhoahkan
Kieli
Määnpââi lokkõs
Kieli
Sahán muoraid
Kieli
Piiutâspriiddiǩ
Kieli
Vyeijimkuuhâs
Kieli
Beaivvi bárdni
Kieli
Rahtasan goikket
Kieli
Golleáhku suolu
Kieli
Máreha bearaš
Teavsttat luđenláhkai:
Máinnas: ds máret bearaš.pdf
Tavlustah: ak máreha sohkatabealla.pdf
Čálit dahje vurke iežat dihtorii
Ságastallanfáttát:
Mii lea Máreha oappá namma?
Naba vielja namma?
Mii lea Mihkkal Márehii?
Gii lea Máreha oarpmealli?
Leago Irján Jovnna-áhči nuorat vai boarrásut viellja?
Leago Risten Iŋgá-eatni nuorat vai boarrásut oabbá?
Gii lea Máreha eanu?
Gean áhčči lea Gábe?
Gean eadni lea Luomi?
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ
Mánáid namaid ovdagovat
Nothing found.
Mánáid namaid ovdagovat
Teavstta luđenláhkai:
Teaksta: ds tabealla mánáid namaid ovdagovat.pdf
Ovdagovvalisttu: ds teaksta mánáid namaid ovdagovat.pdf
Ságastallanfáttát:
Mii lea du ovdanamma? (divššár čállá dávvalii?)
Man galle seammanammasaš máná leat divššus? (rehkanstet)
Galle iešguđet nammasaš máná divššus leat) (rehkenastet)
Leago dus gáimmit dahje dovddatgo seammanammasaš olbmuid go don divššu olggebealde?
bearrašis?
sogas?
tv:s, radios, medias?
Galle nama dus leat? (1-3)
Leago geasnu earás seammá nubbi dahje goalmmát namma go dus?
Mainna bustávain du ovdanamma álgá?
Álgágo geannu dikšoskihpára namma seamma bustávain? (naba divššáriid namat?)
Dovddatgo divššu olggobealde olbmuid, geaid namma álgá seamma bustávain?
Bearrašis?
Mat sánit álget seamma bustávain go du ovdanamma?
© Heli Aikio
Nimitutkimus Suomessa ja Saamenmaalla
Nothing found.
Nimitutkimus Suomessa ja Saamenmaalla
Saamelaisista nimistä:
Aikio, Samuli (1997). Saamelaisista nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka, s. 74-78
Gulbrand, Alhaug (1989): Personnamn i Nord-Noreg: forskningstatus og perspektiv framover. Nordlyd: Tromsø university working papers on language & linguistics 20, s. 174-181
Heikkilä, Darja (1995): Olbmoinamaid johtin sogas Anáris 1739-1757 ja 1938-1858. Ođđa Sápmelaš, s. 6-7.
Itkonen, Ilmari (1914): Inarinlappalaiset sukunimet ja suvut. Jouko: Pohjois-Pohjalaisen osakunnan kotiseutujulkaisu, s. 297-316
Itkonen, T.I. (1942): Lappalaisten vanhat henkilönimet. Lapponica (II)
Itkonen, T.I. (1984): Suomen lappalaiset vuoteen 1945. (Osa I). 2p.
Magga, Ole Henrik (1983): Samiske personnavn (moniste)
Nuorgam, Anne (2004): Saamenkielisistä nimistä. Yliopiston nimipäiväalmanakka 2005, s. 76-77.
Rydving, Håkan (1995): Namnbyten i samisk tradition
———(1998): Namn och identitet i nordsamisk context
Steen, Adolf (1964): Et samisk navnesystem
© Heli Aikio
Bearaš ja fuolkkit
Nothing found.
Bearaš ja fuolkkit
Teavsttat luđenláhkai:
Sátnelistu: ds fuolkkit sátnelistu.pdf
Tabealla: ds fuolkevuohta tabealla mánáid.pdf
Viiddes sohkamuorra: ds sohkamuorra viiddes.pdf
Ságastallanfáttát:
Gean viellja lea eanu?
Mii du áhči oabbá lea dutnje?
Du čeazis lea nieida. Mii son lea dutnje?
Du goaskkis lea gándá. Mii son lea dutnje?
Mainna namahusain gohčodat du eatni nuorát oappá?
Mainna namahusain gohčodat du áhči boarrásut vielja?
Mii lea eatni eadni dutnje?
Mii lea áhči áhčči dutnje?
© Sámediggi – Sämitigge – Sääʹmteʹǧǧ